Kuidagi juhtub nii, et kõige suuremas kaoses leiad tegelikult vajalikud vastused ja suunad kõige paremini. Ei oskagi öelda, kas tegemist on sellega, et inimese keha ja aju on nii programmeeritud, et kui on sõda, siis leiad lahendusi ja oskad ellu jääda ja kui on rasked ajad, siis oskad neist midagi õppida ja sealt võitjana, või vähemalt parema inimesena, välja tulla. Keegi ei ütlegi, et see tähendab, et väljud samasugunena nagu enne olid. Sinu muster on muudetud.
Miks ma seda kõike kirjutan? See blogi siin saab alguse sellest, et kaks inimest on omavahel kokku saanud. Meie teed on ristunud nii, et sellel esmasel kohtumise hetkel ei osanud vähemalt mina küll mõelda, et Marguse tulek minu ellu võiks võtta hoopis sellised suunad. Margusel on muidugi teine arvamus kuidas see kõik alguse sai… 🙂 aga no eks igal asjal on kaks poolt, ja enda äratundmised ja märgid. Ja oluline selle kõige juures on tegelikult lõpptulemus. Täna oleme me Veerid, või ikkagi Veerud? 🙂 Eki.ee ka eriti kaasa ei aidanud selle müsteeriumi lahendamisele…
Aga mis siis saab, kui sa kohtud inimesega, kellega koos olemine on puhas rõõm, tore, rõõmustav, rahustav…. Ma ei oska isegi neid omadussõnu enam kirja panna, sest need tunduvad kuidagi lihtsad. Sulle meeldib see inimene sellisena nagu ta on, mitte sellena, kes ta prooviks olla, või teeskleks, et oleks. Vaatan enda kõrval ringi ja mõtlen, et üsna vähe on selliseid suhteid, kus keegi saab öelda, et ta on tõeliselt õnnelik. Isegi kui on raske, siis ikkagi õnnelik selle üle, et tal on kõrval keegi, kellega saab olla tema ise. Kogu aeg on mingi rahulolematus. Aga tundub, et tegelikult ei olda rahul iseendaga, aga peegeldame ju ikka teistele enda mõtteid, ja näeme seal neid vigu, mida iseendale ei taha tunnistada, et need meis olemas on.
Kuidagi diibiks läks see asi.
Võtan kokku lihtsalt koosolemise mõtte, mille pani hästi kirja Henry Jakobson ühes oma blogipostituses:
“Armastus on minu jaoks üksteise austamine, atmosfääri loomine, hea tunne üksteise seltskonnast, soov olla enda parim versioon, sest ta väärib parimat. Kuid kõike seda mõõdukalt, sest sa peaksid jääma iseendaks ja suhtes peab olema mugav. Sa peaksid olema parim mis sa olla saad nii, et sul oleks seal mugav olla. Et sa ei peaks olema koguaeg kikivarvul.”
See ongi Meie õnne valem! Imal eks 🙂 Aga ühesõnaga, see postitus on meie esimene mõtete kirjapanek blogisse, kuhu koondame oma igapäeva tegevusi, rõõme ja väljakutseid, mis meid ees ootavad!
See you soon!